Autor: Simon Beckett
Originaalpealkiri: Written in bone
Kirjastus: Delacorte press
Formaat: E-raamat
Ilmumisaasta: 2007
Lehekülgi: 328
Seeria: David Hunter
Žanr: Krimi, müstika, thriller
Keel: Inglise
Riik: UK

 Tutvustus:
Võtsin kolju asitõendikotist välja ja asetasin õrnalt roostevabast terasest kärule. „Nii, ütle mulle, kes sa oled,“ laususin vaikselt. Kohtuantropoloog David Hunter on Grampiani mägismaalt, kus ta oli pidanud järjekordset moonutatud surnukeha lahkama, teel tagasi koju Londonisse oma tüdruksõbra juurde. Selle asemel tuleb ta vastu politseiülema palvele ja sõidab Välis-Hebriididele kaugele Runa saarele, et uurida kohutavat avastust. Hunter on näinud surma mitmel kujul, kuid isegi teda rabab see, mille ta eest leiab: peaaegu täielikult põlenud surnukeha, ainult jalalabad ja üks käsi on tulest puutumata. Kas see võib olla klassikaline juhtum inimese iseeneslikust süttimisest? Kohalik politsei on kindel, et tegemist on õnnetusjuhtumiga, kuid Hunter pole selles veendunud. Põlenud säilmeid uurides leiab ta tõendeid, mida kartis. See ei olnud juhus, see oli mõrv. Samal ajal kui väike kogukond püüab Hunteri leiust toibuda, tabab saart katastroofiline torm. Elekter kaob, side mandriga katkeb ja tulesurmasid tuleb aina juurde ... Julmade kuritegude ja ootamatute pööretega uus krimipõnevik geniaalselt Briti jutuvestjalt.

Hinne: 
10/8

Tegelased:
David - peategelane, perearst
Jenny - Davidi elukaaslane
Duncan - noor politseinik
Fraser - seersant
Maggie - ajakirjanik
Iain - praami kapten
Kevin - Iaini poeg
Brody - endine uurija
Karen - toidupoe omanik
Michael Strachan - rikkur
Grace - Michaeli abikaasa
Janice - prostituut

Arvamus:
Mulle meeldis ka see osa, üllatavalt.. ja see lõpp oli ka kergelt ootamatu, ehk asjad ikka pole alati päris nagu arvad aga kunagi ei tea mida inimesed mõtlevad ja milleks nad tegelikult võimelised on. Ja miks tapeti järjekordselt üks mullle just meeldima hakanud tegelasi???  Nagu viimastes raamatutes mida ma lugenud on, on just nii et hakkab mulle üks meeldima ja sekund hiljem on tapetud??

Ja see lõpp lõpp... whaat

Tsitaadid:
"See on Beinn Tuiridh," ütles Brody mulle. "Siinne mägi. Öeldakse, et selge päevaga selle tippu ronida, on kogu Šotimaa näha."
"On siis ka või?"
"Ma pole veel kedagi nii rumalat kohanud, kes seda välja uurida kavatseks."

"Kas te ei küsigi?"
"Mille kohta?"
"Anna isa kohta."
"Siis mitte kui te parasjagu mu haavadele antiseptikut tupsutate."

"Kui teid lohutab, siis ei tundnud ta midagi," ütlesin ma.
"Jah? Ja kust te teate?"
Tõmbasin sügavalt hinge. "Sest ta oli juba surnud, kui põleng süttis."

"Mida rohkem on inimesel kaotada, seda rohkem ta selle säilitamise nimel võitleb."

"Taevas ei kuku alla, kui sa vahel harva endale midagi head lubad."
"Alati tasub ettevaatlik olla."

Meie elu ja vahel ka surm on lugu, mis on kirjutatud luudesse.

"Te olete võõras, te olete inglane ja istute baaris tipptehnoloogilise sülearvutiga. Kui tahetakse massi sulanduda, siis teete seda valesti, kui tohib mainida."
"Ja mina arvasin, et tegelen lihtsalt oma asjadega."

"Maggie pakkus, et viib mu tagasi hotelli. Eks, Maggie?"
Ajakirjanikul õnnestus läbi häda naeratada. "Jah. Ma olen nagu liinibuss."

"Palju ta inimesi tapnud on?"
"Ma ei tea täpselt. Ta ei ütle mulle iga kord."